korp! Rotalia: www.rotalia.ee » ET » Ülevaade » Rotalia maja » Tartu C!Q!

Tartu C!Q!

Korp! Rotalia Tartu konvendi hoone Tähe tänaval on vanim spetsiaalselt korporatsiooni tarbeks loodud hoone Eestis. 1883. aastal tõusis balti-saksa korporatsioon Estonias (asutatud 1821) päevakorrale oma konvendi hoone ehitamise küsimus. Korporatsiooni vilistlased panid maja algkapitaliks kokku üle 10 000 rubla.

Maja ehitusplats osteti Karlova mõisa maadele, mis kuulusid linna juurde juba vähemalt 1636. aastal, kui valmis esimene teadaolev linna plaan. XVIII sajandil hävitasid linna venelased ja aastasaja viimasel veerandil põles linn kolm korda. Sellepärast oligi linn enne ülikooli taasavamist Riia tänava alguses, kuhu hiljem konvendihoone kerkis, tervikuna küllaltki halvasti arenenud. Ülikooli taasavamisega kiirenes linna areng ning 1868. aastal oli Tähe tänaval juba 18 maja.

Hoonele pandi nurgakivi 13. aprillil 1885 ning aasta hiljem, 20. augustil 1886 pühitseti juba pidulikult maja avamist. Maja ehitusplaani koostas ülikooli arhitekt Guleke, kelle projekteeritud on Tartus ka Uus Anatoomikum ja Tartu Õlletehase hoone. Maja asus tollal linnaservas, selle ümber istutati park ja rajati iluaed ühes muruväljakuga ja ringsõiduteega maja ette.

Esimese maailmasõja ajal võeti maja Vene tsaariarmee käsutusse. 21. detsembril 1918. aastal lahkusid Eesti väed Tartust ja järgmisel päeval jõudsid linna venelased. Üks üksustest majutati konvendi hoonesse. Järgmise aasta jaanuaris võtsid eestlased linna tagasi ja majas anti ulualust nende üksustele. Viimastena olla majas peatunud lätlased. 
Peale Vabadussõja lõppu vabastas Tartu linnavalitsus hoone ja andis selle Karlova Seltsile (hilisem Tartu Majaomanikkude Selts). Selts sõlmis lepingu korporatsioon Estonia vilistlaskogu voliniku vandeadvokaat Arved Schmidtiga. Maja oli selleks ajaks jäänud üsna viletsasse olukorda: aknad lõhutud, seinad määrdunud ja ruumid prahti täis. Ruumidesse oli ehitatud mitmekorded puust narid. Uued valdajad tegid 300 krooni ulatuses remonti, panid peale uue katuse ja korrastasid ruume. Majas hakkas tegutsema ka einelaud. Hiljem tehti saali näitelava, näitlejate tarvis kaminatuppa riietustuba ja rebaste tuppa kabinetid.

Kui Rotalia 1924 aastal Berliinist Tartusse tuli, asus konvent Lille tänavas. Alguses avarana tundunud ruumid jäid korporatsioonile varsti kitsaks ja 1931. aastal hakati mõtlema uute ruumide peale. Saades teada, et Majaomanikkude selts kavatseb senistest ruumidest peatselt lahkuda, asuti läbirääkimisse korporatsioon Estoniaga mille tulemusena sõlmiti peagi üürileping 220 krooni peale kuus. 
Juba 19. juunil kolisid rotalused oma majja. Tehti hädavajalikke korrastustöid ning lammutati rebastetoa vaheseinad ja saalis asuv lava. Koos majaga käis kaasa ka majatagune aed, mis korrastati ja istutati mitmesse kohta hekk. Pidev konvendielu algas sama aasta sügisest ja septembri keskel avati semester külalisõhtuga.

12. november 1932. aastal peeti uutes ruumides esimene kommerss. Aasta hiljem peeti samas juubelikommerss. Umbes samal ajal seati korda üks keldriruum, mida hakati nimetama purgatooriumiks. Ruumi seinad kaunistati suuremõõtmeliste karikatuuridega ja tervmeelsete värssidega, mis lõi suurepärase meeleolu pikkadeks istumisteks laulu ja märjukese seltsis. Niisugune sisekujundus andis ruumile erilise ajaloolise hõngu, mis püsib tänaseni kindlasti meeles meie vilistlaste mälestustes. 
Maja ostmine oli Rotalial olnud plaaniks juba sellest ajast saadik, kui koliti Tähe tänavasse. Tänu vil! Jüri Uluotsale saadi maja ostmise algkapital kiiresti kokku. Alguses nõudsid sakslased oma maja eest 4 miljonit senti, kuid maja ostmise vastu ilmutasid huvi ka EÜS (enne oma maja ümberehitust) ja Tartu Ohvitseride Kogu. Seda arvestades pakuti hinnaks 4,5 miljonit senti ja selle hinnaga maja lõpuks ka osteti. 13. märtsil kirjutati maja korporatsioon Rotalia vilistlaskogu nimele.

Kahe aasta pärast tehti majas põhjalik remont. Vil! Johannes Liibanti juhtimisel kaevati keldris juurde uusi ruume, seati sisse keskküte ja uuendati elektrisüsteemi. Ei unustatud korrastada ka maja ümbrust. 
Kohe pärast nn. Balti Nädalat, 18. juunil 1940 saabus käsk maja kiire tühjaks tegemise ja nõukogude vägedele üleandmise kohta. Konvendimajja kolis selline asutus nagu Voentorg. Aasta pärast asusid tugevasti reostatud majja uued okupandid ja mõnda aega tegutses seal saksa armee välipost. Hiljem kolis majja maakonna põllumajandusamet, kus muuhulgas töötasid ka mõned rotalused.

Peale sakslaste lahkumist oli hoone jälle nõukogude sõjaväelaste käes. 1940.-1941. aastal alustas ülikool terve rea konvendihoonete tagasinõudmist. Need olid küll sõjaväe käsutuses, kuid kuulusid seaduse järgi ülikoolile. Tookord neid nõudmisi ei rahuldatud, kuid peale sõda oldi edukamad. 1950. aastal paluti kaitseminister Zukovil ehitada sõjaväele Ohvitseride Maja eesmärgiga saada Rotalia konvendihoone enda käsutusse. Peale mitmekordeid tühje lubadusi anti maja siiski ülikoolile. Vaidlusi tekitas ka sõjaväeliste nõudmine maksta kinni nende poolt püstitatud ajutised ehitused - lehtla, lasketiir, lugemispaviljon jne.

Pärast maja remonti, mis lõppes 12. detsembril 1960, hakkas majas tegutsema Ülikooli Klubi. Seitsmekümnendate lõpus oli majas tulekahju, mis andis Klubi direktori sõnul hea võimaluse põhjaliku remondi tegemiseks.

Rotalia taasasutamise järgselt leiti loomulikult, et konvendihoone tuleb tema õigetele omanikele tagastada. Kuid siiski oli tegevuse alustamine majas seotud suurte raskustega, kuna Klubi direktor keeldus pikka aega vaatamata Ülikooli poolsele käskkirjale eraldamast ühte maja ruumidest korporatsioon Rotalia Tartu konvendi käsutusse.

Hiljem maja ikkagi tagastati Rotaliale ning hetkel toimuvad majas kogu maailma rotaluste toetusel põhjalikud remondi- ja ümberehitustööd.

Konvendikorter pakub kõigile korporatsiooni liikmetele võimalust nii vaikseks töötegemiseks kui ka puhkuseks. Kasutada võib raamatukogu ja arvutit, lõõgastuda võib piljardi või malemängu seltsis. Alates 1997 aasta sügisest on liikmete käsutuses saun ja dushiruum.

Leidsid kirjavea? On soovitusi selle lehe kohta? Võta ühendust veebimeistriga.