korp! Rotalia: www.rotalia.ee » ET » Ülevaade » Ajalugu » Tartu

Tartu

10. novembril 1923 aastal peeti ka Tallinnas 10. aastapäevale pühendatud kommerss restoranis "Kuld Lõvi", mis oli tõukeks konvendi tegevuse alustamiseks Tartus. Kuna sellel ajal õppis Tartus vaid kaks Rotalia tegevliiget (Arved Rikman - jur. ja Fred Tomingas - med.), siis ei saanud mõte teoks enne kui 23. mai 1924, mil Tartu Ülikooli Valitsus registreeris korporatsioon Rotalia põhikirja Tartu Ülikooli juures.

Mitteametlikult oli selleks ajaks Rotalia konvent tegutsenud Tartus alates jaanuarist 1924, kus siis jaanuaris toimusid nõupidamised prof. Peeter Kõpu juures Maarjamõisas, mille käigus kavandati hoolikalt Rotalia Tartu konvendi taasasutamisega seonduvaid küsimusi. Kuna Tartu Ülikoolis immatrikuleeritud liikmetest elas Tartus vaid kaks tegevliiget, siis oli võimatu ellu kutsuda konventi kõikide tarvilike ametitega. Veebruaris kutsus Berliini konvent ellu vaid oldermani ameti. Esimeseks oldermaniks valiti arstiteadust õppiv Fred Tomingas, kes oli oma rebase ja noore tegevliikme aja kaasa elanud Peterburi konvendis ning seega osutus kõige sobivamaks Rotalia mentaliteedi edasiandjaks kujuneva konvendi liikmeskonnale.

Veebruaris üüriti ajutine korter Narva tänav nr. 137 asuvasse hoonesse ning Berliinis otsustatud sooviavalduste põhjal võeti vastu uued lihtliikmed: Voldemar Bachmann (hiljem Ojamaa), K. Einer, August Eslas, Gleb Jakobson, Abel Käbin, Peeter Kind, Tõnis Kind, A. Oja, Aleksander Onno, Jüri Rebane, Elmar Roger, Nikolai Roosa (hiljem Enn Terasmäe), Robert Ruus, Jakob Velitar ja J. Viilup. 

29. aprillil 1924 aastal otsustas Berliini konvent vastavalt oldermani esildisele kõik lihtliikmed vastu võtta tegevliikmeteks, mis tegelikkuses sai teoks Tartu tegevliikmete ja vilistlaste osavõtul 24. mail - seega vahetult pärast Tartu Ülikooli poolset põhikirja kinnitamist. 31. mail ja 1. juunil 1924 aastal peeti Tartu hotellis Livonia esimene kommerss, millele eelnenud erakorralisel koosolekul otsustati korporatsioon Rotalia Tartu konvendi loomine ning valiti ka esimesed ametnikud. Esmakordselt lehvis sinine-must-roheline lipp Eesti ülikoolilinnas - ajaloolises Tartus!

Kõige aktiivsemaks muutuski Rotalia tegevus Tartus, kus liikmeskond asus kohe jõudsalt kasvama. 1. oktoober 1924 koliti uude konvendikorterisse Lille tn. 3, mis oli Rotalia koduks kaheksaks edukaks aastaks.

Samal aastal taastati ka oma koht EKL-s, kuna oli kadunud ainuke väljaarvamise põhjus - Tartu konvendi puudumine. Edasises tegevuses EKL-s võib esile tõsta uute liikmete, korporatsioon Revelia (1928 a.) ja Fraternitas Liviensise (1930 a.) vastuvõtmise korporatsioon Rotalia presideerimise ajal. Paljud väiksemad korporatsioonid, mis ei suutnud EKL-I usaldust võita, likvideeriti või inkorporeeriti suuremate poolt 1930. aastate jooksul. Näiteks 1931. aastal inkorporeeris Rotalia korp! Vicinia ja 1935. aastal korp! Kaljola. Viimane suurendas tunduvalt inseneriteaduskonna üliõpilaste arvu, mille tõttu kasvas konvendi tegevus eriti Tallinnas, kuhu asutati 1936. aastal eraldi osakond.

Kuna liikmeskonna hoogne kasv muutis Lille tänaval asunud ruumid kitsaks, siis kolis Rotalia 1. juulil 1932. aastal balti-saksa korp! Estonialt üüritud majja Tähe tänaval, mis osteti jõukuse kasvades päriseks 1936. aastal. 1932. aasta lõpus lähenes Rotalia liikmeskond 250-le: nendest 109 olid vilistlased, 102 tegevliikmed ja 32 lihtliikmed ja rebased. 1933. aasta novembris tähistati Rotalia 20. aasta juubelit. Tähe tänava maja sisustati selleks puhuks uue mööbliga, anti välja Rotalia senist tegevust käsitlev album. Samal aastal pandi alus sõprussuhetele Varsinaissuomalainen Osakunnaga (VSO) Helsingist.

Veel 1940. aasta kevadsemestril elas Rotalia oma tavapärast elu. Seoses suviste sündmustega tuli aga nii Rotalia kui ka teiste "töölisvaenulike organisatsioonide" avalik tegevus Eestis katkestada. 18. juunil nõudis Tartu linnavalitsus maja üleandmist vene sõjaväele 20. juuni hommikuks - tühjana, kuid kasutamiskõlblikus korras. Rotalia arhiiv, arvepidamine ja vallasvara anti üle Tartu Ülikoolile; karikad, rapiirid jms. anti üle Eesti Rahva Muuseumile. Kõigile oli selge, milliseks ähvardab kujuneda rahvuslike korporatsioonide lähim saatus. Konvendi volinikuks valiti confr! Heikki Leesment presiidiumi, K!K!K! (konvendi koosolek) ja E!K!K! (tegevliikmete koosolek) õigustes ning need õigused kehtestati kuni järgmise korralise konvendi koosolekuni, mis toimus alles üheksa aastat hiljem võõral pinnal. Algas Rotalia põrandaalune tegevus Eestis ning pagulasaastad võõrsil.

Leidsid kirjavea? On soovitusi selle lehe kohta? Võta ühendust veebimeistriga.